Võrdleva Poliitika kodutööd
(Gitelson jt, 1996,
lk. 129-130; Patterson, 2013, pp.191-192).
Seejärel kujundas endine Viigide partei põhjafraktsioon uue partei - Vabariikliku partei, mis
sai demokraatidele peamiseks vastaseks. Vabariiklik partei kujuneski 1854. aastal
vastukaaluks orjapidamisele ning seda hakkasid toetama endise Viigide partei grupid, kuhu
kuulusid ärimehed, suurkaupmehed, orjapidamise kaotamise pooldajad ning väiketalunikud.
1860-1928 võitsid vabariiklased enamuse presidendikampaaniatest, mis tulenes suuresti nende
äriringkondi soosivast poliitikast. Sellega tagati tugev toetajaskond tööstuslikus Põhja-
Ameerikas. Demokraadid jäid mõjuvõimsaks Lõuna-Ameerikas. 1932. aastal muutus aga
parteide tasakaal, mis tulenes vabariiklaste võimetusest toime tulla ülemaailmse
majanduskriisiga. (Gitelson jt, 1996, lk. 130).
Kahe partei vastupidavus ei ole tingitud ideoloogiast, kuid on märkimisväärselt seotud nende
võimega kohaneda kriisiperioodidega