Õiguse üldteooria
Seadusteks formaalses mõttes
loetakse igaaastaseid eelarve seaduseid.
Seadlus — riigipea õigusakt. Õigust anda seadusejõulist õigusakti nimetatakse
dekreediõiguseks. Dekreete on kolme liiki lähtuvalt tema õiguslikust jõust: dekreetseadused,
erakorralised dekreedid, hädadekreedid.
Seadlus on sisuliselt seadusjõuga õigusakt (formaalses mõtte siiski ei ole seadus). See on
funktsionaaselt õigustloov akt. PS annab seadLusandluse õiguse presidendidle. Seega kuigi
President on tema pädevust silmas pidades haldusorgan, siis on tal täita ka
legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt
haldusorganiks oleva riigiorgani aktid (dekreedid on õigustloovad aktid, mida võtab vastu
haldusorgan). Dekreediõiguse all mõeldakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Ent
parelamentaristlik riigimudel ei suhtu sellese eriti soosivalt, sest dualism vähendab
parlamendi osatähtsust
annaabi.ee 
