Taasiseseisvunud Eesti presidendi
kindlasti meeldejääval moel. Tema oli Eesti nägu;' resümeerib Riigikogu endine liige Peeter
Olesk.Presidendi ametiajal kujundas Meri oma ametist institutsiooni, kasvatades samas rahva
toetust endale. 1996. aastal valiti ta teiseks ametiajaks. Sedakorda tehti otsus valijameeste
kogus, kus Meri võitis jälle oma vastaskandidaadiks olevat Rüütlit häältega 196:126. Võib
põhjendatult öelda, et Lennart Merist sai presidendiaastate jooksul tõeline maa isa.
Kahtlemata oleks tal olnud tugevat toetust kolmandakski ametiajaks, kuid Eesti põhiseadus ei
anna selleks võimalust. Meri järglaseks valiti 21. septembril 2001 talle kaks korda alla jääma
pidanud Arnold Rüütel.
Literaat Enn Soosaare sõnul pidi Lennart Meri alustama presidendi ametiaega nullist. Meri
kui ajaloolane teadis, kui raske tema roll on, sest eeskujusid kahe maailmasõja vahelisest ajast
võtta ei olnud. 1920