Retsensioon Merle ja Eino Kajalaineni näitusele Roosna-Alliku mõisas Näitus: Kajalainen Eesti-Soome (näituse avamine) Aeg: 08.04.2011 Koht: Roosna-Alliku Mõis Peter Puks 11a klass, JWG Eino ja Merle Kajalainenid on Paides sündinud - õppinud, kuid käesoleval ajal juba 17 aastat Soomes elanud ja tegutsenud kunstnikepaar. Nad avasid oma näituse Roosna-Alliku klassitsistlikus mõisahoones, kuhu nende teosed väga hästi sobisid. Presenteeriti mitmes zanris töid: õlimaale (portreid), graafikat, paljudest erinevatest materjalidest skulptuure ja need tööd andsid infot kunstnike mitmekülgsetest oskustest ning julgusest katsetada. Näitus oli justkui kunstileksikon. Kunstnikud olid oma töödes kajastanud väga erinevas vaates ja võtmes kogetut. Põnevust lisasid kunstnike endi lood teoste saamisloole. Nii mõnedki puuskulptuurid olid valmistatud Paide aedade ajahambast puretud toorainest
uurisime lähemalt ettevõtte hingeelu kohta. Eelnevalt uurisime ettevõtte kohta veebis ja sain teada väga huvitavaid asju endajaoks. Üks huvitavaim fakt oli see, et Tallinna Sadam tegeleb ka vähesel määral kinnisvaraga. Kuna Tallinna Sadam on üks Eesti suurimaid sadamaid siis puudub ka otsene konkurents Eesti piirdes. Arvata ka oli, et suuremal määral tegeletakse kauba veoga kui inimeste transpordiga. Kohale jõudes liikusime grupiga nõupidamis saali kus presenteeriti meile slaididega ettevõtte hetke seisu, tulevasi plaane ja eelnevate aastatega kogutud statistika materjale. Kohale jõudes ootasin suuri töö saale ja palju sagimist ja inimesi kuid nii see ei olnud. Nagu teada saime töötab neil kokku natuke üle 250 inimese ja kontoris on neid natuke üle 60.ne. Kohtus meiega Sirle Arro kes oli antud ettevõttes turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja. Sirle näitas meile slaide Tallinna Sadama kohta
Selle idee testimiseks tegi ta eksperimente kahe objekti raskuste mõõtmisega ning vaadates, kuidas inimesed keskmisel otsustavad, millise objekti kaal on raskem. Ta testis seda erinevatel päevahetkedel, et avastada, kas sensoorne süsteem jääb konstantseks. Selle eksperimendi vältel tõstis ta assistent 24576 erineva kaaluga objekti. Fechner kujundas välja kolm meetodit, mis on tänapäevani kasutusel. · Piiride meetod, millega sai mõõta absoluutseid lävesid. Stiimulit presenteeriti täpselt tajuüleselt ning vähendati kuni seda ei olnud enam märgata. Vähenevale katsele järgnes tavaliselt tõusev katse. · Konstantsete stiimulite meetod, millega eri tugevusega stiimuleid presenteeriti juhuslikus järjestuses ning katseisik pidi otsustama kas ta tunneb vahet või mitte. Selle meetodiga sai eemaldada probleemi, kus katseisikud oskasid oodata läve piirkonda. Seda peetakse ühtlasi ka täpseimaks meetodiks.
annaabi.ee 
