Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
perekonna liikmel esineb Alzheimeri tõvi. Esineb ka selliseid pärilike vorme, kus Alzheimeri
tõvi pärandub autosomaalselt-dominantselt. See on iseloomulik eelkõige varajase-algusega
Alzheimeri tõvele. Autosomaalselt dominantselt päranduva Alzheimeri tõve vormi korral
eristatakse kolme eritüüpi vastavalt sellele, mis geen on põhjuslik faktor ja kus antud geen
asub. Alzheimeri tõve põhjustavateks geenideks võivad olla APP (AD1 lookuses) , presenilin
1 (AD3 lookuses) või presenilin 2 (AD4 lookuses). Preseniliinid, mida kodeerivad vastavat
presenilin-1 ja presenilin-2, kuuluvad proteolüütilise kompleksi koosseisu. Enamus
mutatsioone suurendavad A42 hulka või muudavad A40 ja A42 vahelist
kontsentratsioonide suhte. See tähendab, et haigus võib tekkida ka siis, kui A üldhulk
väheneb.
Samuti on jõutud järeldusele, et hilise algusega pärilik Alzheimeri tõvi on kompleksne häire
ning hõlmab mitmeid tundlikke geene