Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
vaagnaluudega koos nende lihaste ja vaagnapõhjaga, eest (ventraalselt e kõhtmiselt) eesmise
kõhuseinaga ning tagant (dorsaalselt e selgmiselt) lülisamba nimmeosa, ristluu ja tagumise
kõhuseinaga. Kõhuõõs jagatakse kaheks suureks ruumiks: kõhukelmeõõs (peritoneaalne ruum) ja
väikseks ruumiks väljaspool kõhukelmeõõnt (ekstraperitoneaalne ruum). See ekstraperitoneaalne
ruum jaguneb omakorda retroperitoneaalseks ruumiks (retro-: taga), subperitoneaalseks ruumiks
(sub-: all) ja preperitoneaalseks ruumiks (pre-: ees).
509
Elundite paiknemine kõhu(kelme)õõnes
Kõhukelmeõõnes asuvad seedetrakti elundid, põrn ja väikese vaagna elundid (→ peatükk
„Anatoomia ja füsioloogia alused“, „Inimkeha funktsionaalsed süsteemid (seedesüsteem,
eritusorganid, suguelundid“). Ülakõhu elundid on maks (hepar) koos sapijuhadega, magu (gaster,
ventriculus), kaksteistsõrmiksool (duodenum), kõhunääre (pankreas) ja põrn (lien). Alakõhus
annaabi.ee 
