Õiguslik analüüs ja argumentatsioon
tegelevad üksnes puhta teoreetilise konstruktsiooniga - tegevusetuse tagajärje
kirjeldamisega. Teisejärguline on küsimus kuidas riiki praktikas ametnike tahtliku
tegevusetuse eest kaitsta.
4. Õiguslik otsus süllogismina. Rutiini ja juurdlusotsused. Subsumptsioon.
Õiguslik otsus süllogismina st loogilise järeldusena, milles kahest eeldusest e
premissist tuleneb järeldus. Premisse nim. tavaliselt esimeseks ja teiseks
premisslauseks. Tegevust, millega esimene ja teine premisslause ,,arvestatakse ühte"
järelduse tegemiseks, nim. subsumptsiooniks. Lihtsas vormis osutab juriidilise
süllogismi esimene eeldus õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu
räägitakse ka õigus- ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et
juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku. Faktid nagu
kvalifitseeritakse õiguslikult. Nt. juhtumis esinev isik on/ei ole ametiisik, juhtunud
tegu on/ei ole altkäemaksu võtmine jne
annaabi.ee 
