üliaktiivsed ühendid, mis on koostisosa, struktuurne liitnud täiendava elektroni), mida funktsioon kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiseks. kui see protsess väljub kontrolli alt võib tagajärjeks olla prekantserogeensus v. nt infarkt v. insult. Vabade radikaalide taset reguleerib organism antioksüdantidega (vitamiin E ja K). Hapnikku omastatakse toiduga ja hingamisel. vesinik (H) 70 kg kohta u. 7 kg Moodustab suhteliselt nõrku moodustab vesiniksidemeid
Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: 2 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H-N , HCl, HBr)
Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid – bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid).
Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid).
Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul kui see protsess väljub kontrolli alt on tagajärjeks kas prekantserogeensus või muu patoloogiline seisund (infarkt või artriit). Organism reguleerib nende taset antioksüdantidega (vitamiin E & K). H (vesinik) - tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Kaks põhirolli: Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H- N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid).