Hüdrobioloogia konspekt
esivanemad reproduktsiooniks tegid. Fülogeneetiline piirang – nt harjasussid, kalmaarid,
kaheksajalad – annavad 1 kord elus järglasi ja seejärel surevad. Loomad, olgu nad suured või
väikesed, surevad lõpuks ikkagi, kuid jätavad järele järglase.
Diploidsus ja haploidsus – evolutsiooniline perspektiiv
Elu sai alguse mereveest. Päristuumsed arenesid üheraksetest vabalt elutsevatest protistidest
(organismirühmadest) – protožoa, mis tekkis terve rea prekambriumi prokarüootide sümbioosi
tulemusena binaarne rakujagunemine suur osa protistide gruppidest on jäänud
haploidseks ja aseksuaalseks (mõnel toimub gametite vabastamine koonduvad ühte ja
genereerivad ajutiselt diploidse sügoodi). Diploidse ja haploidse faasi esinemine elutsüklis on
mitmes fülogeneetilises liigis edasi arenenud, eriti juhul, kui tegemist on sessiilse hulkrakse
staadiumiga. Nende samade liikide puhul toimub gametite diferentseerumine; naisgametid
annaabi.ee 
