Mikroobifusioloogia
vabanenud hüdrolaas hakkab kohe peptidoglükaankihti lagundama. PGase
suudab G(+) bakteri peptidoglükaankihti lagundada ka siis, kui bakteril on
peptidoglükaankihi peal veel S-kiht. Hüdrolaas tungib S-kihist läbi ning jõuab
peptidoglükaankihini.
G(-) bakterite korral sulandub membraanivesiikul bakteri välismembraani
ning vabastab vesii-kuli sisu sihtmärkbakteri periplasmasse. PGase vabaneb otse
bakteri peptidoglükaanikihi juurde ning on võimeline preiplasmas vabalt
difundeeruma. Selle tõttu võib hüdrolaas lagundada peptidoglükaa-ni mitmest
kohast ning fragmenteerunud peptidoglükaani tõttu bakter võib lõhkeda. Kui
sihtmärk-bakter on kiiresti kasvav ja jagunev, see tähendab bakteri metaboolne
aktiivsus on kõrge, siis vesiikulitest pärit PGase ei suuda rakku lüüsida, kuna
sihtmärktrakk parandab tekkinud kahjustused kiiresti. Rakkude jagunedes PGase
hulk tütarrakkude periplasmas väheneb jagunemise tõttu ning lõpuks on PGase