'on inimesi kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad'
annavad nad heategevusele. Usun, et teineteise abistamine on muutumas populaarsemaks, eriti
viimaste katastroofide järel. Igaüks, kes aitab kedagi, on kulda väärt ning andmis rõõm on suurem
kui saamis rõõm, mis jällegi rikastub meid, teades, et oleme kellelegi head teinud.
Kahjuks ei ole kõik nii roosiline. Kontrasti lisamiseks toon esile Isa Goiroti tütarde
käitumise. Nad leidsid enda papa alles siis, kui neil raha oli vaja või kimbutas preilisi mõni mure.
Eriti külmaks jättis õdede suhtumine, kui vanake oli surivoodil . Delphine läks sellest hoolimata
ballile ja nõustus, et tema armuke sinna kindlasti kaasa tuleks. Tütarde jaoks oli tähtsaimaks raha.
Kuid Goirot oli rikas. Mitte enam rahaliselt vaid tema jaoks oli õnn, et tal on lapsed, kes papakest
armastavad ning teeksid ükskõik mida, et issikel hästi läheks. Seda ta sisendas vähemalt endale,
kuna ta ei uskunud oma inglikestest midagi muud