Oluline on aga see, mida uut me omandanud oleme nimelt võimet luua keskkonda, milles me pole lakkamatult ohustatud. Planeerimisvõime teeb inimestel võimalikuks isereguleerumise. Me ei usu enam, et õnn on midagi juhuslikult leitavat. Õnn tuleneb ühelt poolt selliste eneseregulatsiooniprotsesside kasutamisest, mis kinnitavad meie võimet vältida valu ja teiselt poolt nende protsesside kasutamisest, mis võimaldavad meil eesmärke saavutada (Higgins, 1997). Tänu suuremõõdulisele prefrontaalkoorele on meil võime saavutada õnne kõrget taset lihtsalt eneseregulatsiooni kaudu. Miks inimestel arenes välja suuremõõduline prefrontaalkoor? Kaudselt on sellele juba vastatud. Meie esivanematele oli adaptiivne olla tundlik potentsiaalsete ohtude suhtes. Hirm arenes ellujäämise tagamiseks (Dozier, 1998). Häda seisnes aga selles, et hirmul oli tendents neid täielikult endasse haarata ning liikumisvõimetuks muuta
annaabi.ee 
