Marie Curie
Nad olid üle pea töösse uppunud.
Kuna Curiedel oli vaja rohkem raha, asus Marie tööle füüsikaprofessorina Séveres´i
tütarlastekoolis École Normale Supérieure'is. 1902. aasta juulis eraldas Marie
raadiumisoolana tibatillukese koguse raadiumi. Raadiumi soojendava efekti vastu valitses
väga suur huvi, sest arvati, et sellest võib saada energiaallikas. Curiede koht teaduse ajaloos
oli kindlustatud.
Juunis 1903 tegi Marie Curie radioaktiivsusest ettekande Sorbonne´i prefessoritele. Talle
anti doktorikraad ja ta oli Prantsusmaal esimene naine, kes sai selle au osaliseks. Novembris
sai Marie Curie koos Pierre´i ja Henri Becquereliga Nobeli füüsikaauhinna. Marie taheti
auhinnast ilma jätta, kuna ta oli naine, kuid ta sai sellega ning sai seega ka esimeseks naiseks,
kes sai Nobeli auhinna.
1911. aastal, mil Prantsuse Teaduste Akadeemia ei võtnud Maire Curied oma liikmeks,
kuna ta oli naine, sai ta teist korda Nobeli auhinna, seekord aga keemias, tunnustuseks oma
annaabi.ee 
