Arvates, et politsei kuuleb seda nii kui nii, tunnistas ta kõik üles. ,,Näpatud kiri" Dupin ja mina-tegelane istuvad koos ja tõmbavad piipu. Nende abi tuleb paluma prefekt. Kuninganna olla istunud buduaaris ja lugenud kirja kui teine kuninglik isik, kes ei tohtinud kirja näha, sisse astus. Sisenes ka minister, kes olukorda taibanuna avalikult kirja röövis ning selle abil kuningannat santazeerima hakkas. Kuninganna palus prefektil kiri üles otsida ning mees nägigi palju vaeva, kuid kirja siiski ei leidnud. Dupin aga taipas, et prefekt oli olukorra liialt keeruliseks mõelnud, otsides kirja kõige salajasematest peidupaikadest, ning ministrit külastades leidiski otsitu kõige nähtavamalt kohalt ning sai selle kavalust kasutades kätte. Novellis olid pikad arutlused valemõtlemisest ja sellest, kuidas tuleks end uuritava mõttemaailmaga samastada. ,,Hüpikkonn"
Leian esimese variandi puhul kasutegureid rohkem kui negatiivseid külgi. 2. Arvan, et selline juhtimisstiil on minu arust küllaltki demokraatlik, sest prefekti alluvuses töötavad erinevad allasutused, mille juhtidel omakorda on piisavalt tegutsemisvabadust antud, kuidas konkreetset allasutust juhtida. Muidu poleks tekkinud sellist olukorda, kus üksuse sees olevad töötajad pole rahul töökorraldusega, kui nad alluksid otse prefektile. Prefektil endal on kindlasti küll ettemääratud eeskirjad, mille järgi tema peab ja tohib talitada, aga arvan, et tema kui juht on suhteliselt demokraatlik, delegeerides ülesandeid oma allüksuste juhtidele edasi ja kontrollides siis kogu süsteemi just läbi järgmise taseme juhtide. Loomukult peab prefekt usaldama oma otseseid alluvaid ja nad peavad kindlasti olema oma ala professionaalid, mis aga
annaabi.ee 
