Vana-Idamaade haridusest
siis soovitati isal pojast lahti öelda ning poeg orjaseisusesse alandada. (M. Tilk
,,Kasvatus eri kultuurides" (2003: 92-93)
Talunike lastel oli üldjuhul ka vastav haridustee. Nemad õppisid oma isade käe all
kuidas künda, vilja lõigata vms ning kalurite lapsed said väljaõppe edukaks
kalapüügiks. (http://www.touregypt.net/featurestories/educate.htm)
Ülikute ning jõukate perede poegadel avanes 8, 9 aastaselt võimalus minna nn.
preestriikooli, mis asus kas templis või valitsuse hoones. Nooremad poisid õppisid
preestrite või kirjutajate käe all matemaatika alustõdesid ning kirjutamist, mitmeid
mänge ja spordialasid, samuti kombeid ja tavasid. Vanemad poisid omandasid
ajalugu, lugemist-kirjutamist, astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, teadust,
meditsiini, geograafiat, muusikat, arikmeetikat ja geomeetriat. Õpilased pühendati nn.
tarkuse juhendisse, mis sisaldas peale kõige muu ka eetika- ning moraaliõpet. Koolis