Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
ja alaltütlev) ning erikäänded (saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev). Neil on oma
spetsiifiline tähendus, väljendavad enamasti määruslikke suhteid.
Verbide muutekategooriatest on kesksel kohal aeg e tempus. Ajasüsteemi kirjelduses
kasutatakse sageli kolme ajalist pidepunkti: praegust e kõnehetke, sündmuse toimumise
hetke ja viite- e vaatlushetke, millega sündmushetk suhestatakse või mille seisukohast
tegevusaega vaadeldakse. Näiteks 1) preesensis e olevikus paiknevad need kolm punkti
ajateljel samas kohas, 2) imperfektis on vaatlus- ja sündmushetk samas punktis, aga need
eelnevad kõnehetkele; 3) perfektis e täisminevikus on kõne- ja vaatlushetk samas punktis,
kuid sündmushetk on varasem, 4) pluskvamperfektis viidatakse kõnehetkele eelnenud
vaatlushetkele ja sündmushetk eelneb omakorda sellele. Aspekt - See võib märkida kõneleja
vaatepunkti, millest kõnealusele tegevusele lähenetakse. Räägitakse imperfektiivsest