Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel 4. Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Stepirohud, aruheinad, nurmenukud, palderjanid, iirised, tulbid, pujud ja kaktused. 5. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Inimtegevuse tõttu, nt mürkide kasutamine põldudel ning põlluharimisega pesade hävitamine 6. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukurid ehk preeriakoerad on Põhja-Ameerikas elavad närilised, kes elavad suurte kolooniatega. http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/nunnu-haruldane-koduloom-kas-inimese-uus- suurim-sober?id=62511268 7. Miks nimetatakse rohtlaid maailma viljaaidaks? Seal on mustmullad, mis sisaldab rohket orgaanilist ainet, seega on muld väga huumuserikas Maisipõllul moodustab üks taimeliik mais kogu taimestiku. a)Miks levivad taimehaigused maisipõllul väga kiiresti
1) See takistab metsastumist 2) Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakata enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud 6. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on enamuses hävitatud, ülemäärane kontrollimatu küttimine ning mitmed erakordselt karmid talved. 7. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukur (Cynomys) on Põhja-Ameerika rohumaadel elavate näriliste perekond, mis kuulub oravlaste sugukonda. Rohtlahaukureid on viis liiki. Sarnased loomad Euraasia mandril on suslikud ja ümisejad. Eesti keeles on levinud ka nimetus preeriakoer. https://et.wikipedia.org/wiki/Rohtlahaukur#/media/File:Kissing_prairie_dogs2.jpg 8. Miks nimetatakse rohtlaid maailma viljaaidaks? Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa
Haukurid- koloonialised, pesitsevad maasisestes urgudes. Ameerika piisonid, harksarvik, kapabaara, hiidkänguru, koiott, nandu. · Rohtlad on evolutsioneerunud koos suurte rohusööjatega nt ameerika piisonid. Loomadest leidub veel: harksarvik (,,ameerika antiloop"), kapibaara (Lõuna-Ameerikas, suurim näriline), hiidkänguru Austraalias, jakid Mongoolias (kariloomad looduslike rohusööjate asemel), preeriakoerad (ka rohtlahaukurid, maa all), koiott. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi. Abiootiline keskkond, erosioon. Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. · 30-40 laiuskraadidel. Sademeid vähem kui 250 (300) mm/a. · Potentsiaalne evapotranspiratsioon on suurem kui sademete hulk. Sademeid on vähe ning ebaühtlaselt ja ebareeglipäraselt. Esinevad fantoomvihmad. Talved on külmad kuid vs kogu aasta on kuum. Suured ööpäevased temperatuurikõikumised
annaabi.ee 
