Marie Curie
Küllap oli seegi üks põhjusi, miks tal õnnestus
teadust kas või pisut populaarsemaks muuta. Kõige selle juures säilitas Marie
tagasihoidlikkuse, trügimata kunagi esiplaanile, vaid ajades lihtsalt oma asja, lootmata
oma töö eest suurt kuulsust ja sellega kaasnevaid preemiaid. Abikaasa Pierre’iga, kel
oli samasugune tagasihoidlik iseloom, sujus koostöö väga harmooniliselt ning tänu
sellele jõutigi ühiselt mitmete avastusteni, mis muuhulgas erinevate preemiateni
viisid. Samamoodi toimis ka Marie tütre Irene’i ja tema abikaasa koostöö.
Naine tundis, et väga suur osa edu saavutamisel oli tema perekonnal. Kodus oli alati
valitsenud rahu, austus ja lugupidamine ning hoolitsus. Tänu sellisele kasvatusele oli
Marie’l palju lähedasi, keda ta austas ning kellelt oli vajadusel võimalik tuge saada.
Samasugune toetuslik õhkkond valitses ka tema enda perekonnas, abikaasa ja lastega
suheldes.