Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
Oma kiitus haiseb; Ülekohus ei seisa kotis; Uus luud pühib puhta toa; Käsi peseb kätt; Hea sõna
võidab võõra väe; Õige hõlma ei hakka ükski; Kingitud hobuse suhu ei vaadata; Hunt hunti ei
murra; Jagajale jäävad näpud; Omad vitsad peksavad kõige valusamini; Aeg annab head nõu
9
B. Mittevõrdusliku vormiga koondlaused korduvate predikaatkomponentidega
Naistel on pikad juuksed, lühikesed arud; Talupojad toitvad saksad ja sandid; Jaagobipäevast jääb
kaste künka ääre, hall aja ääre; Heategu ei põle tulle, ei upu vette; Maailm läheb vanemaks ja
pääv-päävalt ikka targemaks
C. Võrdused ja võrdlused
· Mitmesugused on-köitmega seotud võrdusstruktuurid (sh. nn. XYZ-struktuurid, nagu Habe
on mehe au jts.): Leib on peremees; Suu on südane mõõt; Tamm on talupoja raud; Mets vaese mehe