*Andmeid ,,tõmmatakse" pinumälust tüüpiliselt nö. ,,PULL" käsu abil, uusi andmeid ,,lükatakse" aga pinu otsa ,,PUSH" käsuga. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte kahendkujul esinevat viita, mis osutab ,,pinu tippule" seda viita nim. pinuviidaks(stack pointer, SP). *Alan Clementsi raamatus oli pinu rakendatud näiteks suvapöördusmälus(Tavaliselt ongi pinumälu realiseeritud mingis sobivas suvapöördusmälu piirkonnas), postinkrementse- ning predekrementse adresseerimise baasil: enne igat ,,PUSH" käsku pinuviita dekrementeeritakse ning peale igat ,,PULL" käsku seda inkrementeeritakse. Selliselt saame olla kindlad, et pinuviit viitab alati pinu kõrgeimale elemendile. Näiteks: MOVE(SP) +, D3 ,,tõmbab" pinu tipust ühe elemendi, inkrementeerib pinuviida viitama järgmisele ,,kõrgeimale" elemendile, ning tõstab väärtuse andmeregistrisse D3. *Tüüpiline pinul realiseeritud operatsioon protsessoris - ,,tõmba" pinu tipust ,,sõna 1" ning
kristallipinda. Kiire ülekanne rakendatud rööpülekande põhimõtet kombineeritud jadaülekandega. Ülekanded moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. 2. ERINEVA PÖÖRDUSVIISIGA MÄLUD: FILO, FIFO, ASSOTSIATIIVMÄLU, KAHE PORDIGA MÄLU Pinumälu (FILO ehk LIFO) ,,Last In, First Out" ehk registrisse viimasena kantud andmed peab sealt ka esimesena välja võtma. Põhimälus on pinumälu võimalik realiseerida posinkrementse- ning predekrementse adresseerimise baasil (enne igat ,,PUSH" käsku pinuviita dekrementeeritakse ning peale igat ,,PULL" käsku seda inkrementeeritakse). Riistvaraliselt realiseeritakse pinumälu nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu (FIFO) ,,First In, First Out" ehk registrisse esimesena kantud andmed saab sealt ka esimesena välja. Seda meetodit võib ette kujutada klassikalise nihkeregistri töö mudeli abil: ühest otsast laetakse
annaabi.ee 
