Referatiivne_uurimustöö Vääriselupaigad
ning ühtlasi on meie metsad oma loodusliku päritolu tõttu, suure bioloogilise väärtusega.
Metsade kujunemine ja levik
Ligikaudu 13 000 aastat tagasi hakkas eesti mandrijää alt vabanema, sellel ajal levis esialgu
vaid tundrataimestik, kuna valitses karm kliima. Maastikud hakkasid oluliselt ümber
kujunema, kui algas mandrijää sulamine, samal ajal sai alguse ka mullateke ja turba
akumuleerumine. (V.I.E LK 7)
Metsade laiem levik sai alguse preboreaalsel kliimastaadiumil ning enamus tänaste
metsatüüpide eellasi hakkasid välja kujunema umbes 10 000- 8000 aastat tagasi.
Näiteks olid olemas pohla- ja mustikamännikud, salumännikute eellased, nõmme- ja
loomännikud, sookaasikud ja lammimetsad. Samuti on leitud tõendeid leppade, jalakate,
künnapuude ja sarapuude esinemist metsade koosseisus. (V.I.E LK 7)
Laialeheliste metsade ja kuusikute eellaskooslused hakkasid levima 8000- 5000 aasta eest,
mil valitses Atlandikuline kliimastaadium