Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Tori kihelkonna ala oli asustatud juba väga ammustel aegadel. 1967-68. aastal Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist põhja pool, Pullis avastatud mesoliitikumi (ajajärk jääaja lõpust kuni savinõude kasutuselevõtuni) asulakoht on seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja kattus 2-3 meetri paksuse settega. 1969-76. aasta kaevamistel leitud tulekivi- ja luuesemete järgi otsustades kuulusid sealsed asukad lõuna poolt tulnud hõimude hulka, kes panid aluse Kunda kultuurile. Sarnaseid leide on saadud üksikult veel piki jõge alla Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani.
Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus eri kohtades erinev. Kõige kiirem on see Loode-Eestis kuni 3 m 1000 aasta jooksul, Lääne-Eestis ja saartel 2,5 m 1000 aasta jooksul. Maatõus pole ühtlase kiirusega protsess. Aja jooksul see aeglustub, lisaks mõjutavad maatõusu konkreetsetes kohtades ka muud tegurid, nt merepinna tase. Mesoliitikumi alguseks loetakse Eestis 9600 ema see on preboreaalse kliimaperioodi algus. 1 LÄÄNEMERE STAADIUMID: Balti jääpaisjärv (ca 12000-9600 ema) Seejärel tekkis ühendus ookeaniga Kesk-Rootsi kohalt. Kesk-Rootsi suured järved Vänern ja Vettern on selle jäänukid. Joldiameri (9600-9000 ema)
annaabi.ee 
