1977.a NSVL PS inimene võib riigi peale kaevata kohtus vastavas seaduses sätestatud korras seda seadust aga ei olnud. Fiktiivsel K-l ka teine aspekt ei ole täielikult fiktiivne. K-i struktuuri peab lähemalt iseloomustama ühe dokumendina vastuvõetud K-i struktuurina. Sama võib olla ka K-i moodustavatel K-listel aktidel (samasugune struktuur võib olla ka K-i moodustavatel eri K-i aktidel). Küllalt sageli paikneb enne K-i peatükilist jaotust selline sissejuhatav osa, mis nim preambuliks. Prambuli õiguslikule tähendusele on lähenetud kolmel erineval viisil: 1) ühed ütlevad, et preambul ei sisalda mingeid ÕN-e, vaid seal on üksens konstanteeringud või pidulikud deklaratsioonid. 2) teised ütlevad, et kõik see, mis on preambulis, kujutab endast ÕN-e. 3) sõltuvalt konkreetse preambuli sisust, võib seal olla nii konstanteeringuid, deklaratsioone kui ka ÕN-e, mida tuleb täita. (kolmas lähenemine tundub olevat paikapidav.)
8. Õigusriiklus 9. Põhiõiguste ja vabaduste austamine 10. Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Enne PS täiendamise seaduse tõlgendamist kasutati erinevate autorite poolt samatähenduslikult mõisteid põhiseaduse printsiibid, põhiseaduse üldprintsiibid ja põhiseaduse aluspõhimõtted. Nende tähendust nähti selles, et nad on abiks Põhiseaduse üksikute sätete tõlgendamisel. 8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul? Mis on preambuli õiguslik tähendus? Preambuliks nimetatakse peatükkidele eelnevat sissejuhatavat osa. Preambul kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. On kahesuguseid seisukohti: Preambulis ei ole midagi õiguslikult siduvat ning see koosneb vaid deklaratsioonist ja fakti konstateerimisest (Nt fakti konstateeringuks Eesti PS-e preambulis on viide sellele, et PS võeti vastu 28. juunil 1992).
annaabi.ee 
