väliskaubandusest tervishoidu või poliitikasse / rikkamatelt vaesematele) 2. sotsiaalalsfääri vajadused (majandamis ja maksukulusid võib riik suunata erinevatel otstarbetel) nt. kasum suunata majandusse/suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. *tulevik: 1980.aastal tulid kiiresti välja majanduskriisist. head inimarengu näitajad, majanduslik konkurentsivõime. Nt. soome, taani, norra, kanada. Kuid heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse preagugi. heaoluriiki püüdakse ümber korraldada muuta. seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööanjda, mittetulundussektori ning kodanike vahel, sotsiaalsetel õigustel peavad olema vastutajad. Siirderiik Ülemineku-ehk siirdeperiood, kus üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda
Ta elas saja protsendiliselt koolisüsteemis, alati oli tal kõik õpitud ja kogu oma aja pühendas ta õpingutele. Kui tal gümnaasium oli lõpetatud kuldmedaliga, oldi veendunud, et tegu on targa inimesega, sest tal on ju ometigi kõik viied, ta on ju süsteemis tipus. Ta valis minna õppima arstiks, vaid seepärast et mõistis,et seal on piisavalt palju õppida. Samas, tajudes pisutki teistsugust struktuuri, sattus ta segadusse ning kokkuvõtlikult hakas ta oma elu kallale. Preagugi on tal probleemid, sest kuna ta on oma aja vahetanud heade hinnete vastu, puuduvad tal elukogemused ning ta ei oska enam seltskonda sulanduda, ta ei oska enam suhelda, ta on end kapseldanud. Seega leian, et selekteerida hinnete põhjal õpilase küpsust on väga ekslik ning jällegi tuleks tõdeda, et iga õpilane on oma koolis veedetud aja millegi vastu vahetanud. Kui üldiselt on õpilane lisaks koolisüsteemile saanud piisavalt kogemust ka teistes valdkondades,
annaabi.ee 
