Probleemid Eesti haridussüsteemis
väga selgelt aru, et haridussüsteem toodab liialt akadeemilise haridusega inimesi.
Luhman märkis ära, et majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50%
töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku ja 25%
akadeemilist kõrgharidust, meie riigis läheb 71% noortest hankima kõrghariduse
diplomit. Ükski riik ei suuda aga pakkuda 70% töökohti, millel vajatakse
kõrgharidusega tippspetsialiste. Praxiseski toodud statistilist andemete põhjal võib
järeldada seda, et mitte kõik kõrghariduse omandanutest saavad oma erialast tööd. Siit
võib minu arust välja tuua omakorda põhiprobleemi: suur osa ülikoolides
õpetatavatest erialadest on liiga laialivalguvad, puudub kindlaksmääratletud
erialasuunitlus, mistõttu ei tea lõpetanud, mida oma erialaga peale hakata ning sellest
tulenev teine kitsaskoht- paljud akadeemilise hariduse omandanutest ei tööta vastvalt
oma erialale.