Eesti kultuurilugu
pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike
massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost.
Mõisad
Mõis on suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja
omavalitsusüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud.
Tänapäeval kasutatakse sõna mõis enamasti mõisasüdame või rüütlimõisa tähenduses.
Tuntud mõisauurija Valdo Prausti järgi võib sõna "mõis" erinevates kontekstides tähistada
kaasajal kuni seitset erinevat asja.
1. Mõis kui majandusüksus ja ettevõte.
2. Mõis kui haldusüksus ja territoorium.
3. Mõis kui hoonetekompleks (mõisasüda).
4. Mõis kui maastikukujunduslik objekt.
5. Mõis kui esinduslik elamu (peahoone). Kaasajal samastataksegi just mõisa peahoone
tihti mõisaga, mis ei ole päris õige.
6. Mõis kui piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus.
7. Kaasaegne mõis
annaabi.ee 
