Mees kes teadis ussisõnu analüüs
nad olidki Leemet kodumetsas. Leemet teatas ka vanaisa ja talle tuli meelde, et Salme
peaks veel mõmmiga kusikl siin pesitsenud ja ta tahis näha oma õde ning vanaisa
kindlasti oma lapselast. Tallates aga Salme ja mõmmi kodupoole märkas vanaisa
raudmehi ja kiire lause vahtusel otsustai nad maha võtte, et oleks viia peekreid ja
mõmmile liha külakostiks. Kuid juhtus see mis kunagi pidi juhtuma ehk nimelt
vanaisa pratsatas taevast all noolehaava pärast, mures Leemet tormas vanaisa juurde
ja üritas jahile käinud raudmehi eemale tõrjuda aga neid oli lootusetult palju ning
mõõgahoop tagant vastu pead lõi Leemeti teadvusest. Taas teadvusele tuli ta aga
rannas, taas posti külge seotult ja ümbritsetud raudmeestest ja munkadest. Vanaisa
kõnetas poissi ja nagu Leemetile olid ka tema rõivad verised ja katkine nooleots
endiselt õlas