Rooma alguse ajalugu
Peale viimase langemist (510 eKr) algas Rooma Vabariigi
ajastu.
Ühiskond Kuningas valiti rahvakoosolekul. Ta valitses koos nöukoguga senatiga, mis koosnes sugukondade
vanematest. Rooma kodanikud jagunesid sugukondadeks (genus) ja need jagunesid perekondadeks (familia). Igal
roomlasel oli kolm nime: eesnimi, suguharunimi ja liignimi (kognoomen). Roomas oli söltuvusvahekord, kus
vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad,
samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja
oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei
osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul
piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta
omaga.