RÜÜTLIKASVATUS
ainult ei kasvatanud rüütlinoorukit oma majas, vaid jälgis ka hiljem, kui too oli juba rüütliks
löödud, oma hoolealuse edusamme, andes nõu ja toetades raskel hetkel. Ühesõnaga, niisugune
rüütel-kastvataja oli noorukile nagu teine osa.
2.2 PAAŽI TEENISTUS.
10 aastane poisike oli praktiliselt üksi ja ise enda eest väljas. Isanda lossis teenis reeglina korraga
mitmeid paaže – mõned vanemad, mõned noored. Seega tekkis kohe konkurents, aga samas oli
poistel kergem üsna karim pratkilist õpetust läbida, sest nad olid ju enam-vähem üheealised.
Enamasti leiti parimad sõbrad ja mängukaaslased just sellest seltskonnast. Lisaks kasvasid
paažidega koos ka peremehe pojad. Nägu öeldud, püüdsid poisid näidata, et nad on kord väärt
rüütlikssaamist: nad võitlesid üksteisega, et näidata end nii füüsiliselt kui ka moraalselt parimast
küljest. Kahtlemata ei jäänud tegemata ka tavaliste poiste tembud ja mängimata mängud, kuid