Juhan Sütiste
elitaristlikke demokraate ja kasutati kohe ära ka Sütiste argumendid. Kõik see on
takistanud "pärapoeesia" tõelist sõnumit objektiivselt vastu võtmast, seda enam, et
Sütiste tekst ise on üsna vägisõnaline. Tema sõnum aga on esteetiliselt selge: on aeg
tulla välja asotsiaalse individualismi umbsopist, mida peab tuulutama tervelt
naturalistlik eluvaade. Rünnak on suunatud ennekõike Talviku ("hoidmatud
sisemäratsused", "prassingutes läbipõlemised", "viirastuslike elamuste luukamber") ja
Alveri (prassijate, joomarite, priiskajate ülistaja) vastu. Teistest autoritest on juttu
vaid möödaminnes:
Masing on "kõige eeterlikum elustpõgeneja", Sang ja Kangro "kasina jõunatukesega
hädavaresed" (Sütiste 1940: 590). Kõik muud etteheited ringkäendusele,
sõbramehekriitikale, ülimuslikkuse taotlusele ja laiskuse-ülistusele ainult ähmastavad
tervikpilti
annaabi.ee 
