Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset,
emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise,
kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka,
halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot,
prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale)
sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud
mõningaid sufikseid, nt -noi, -nik, -ka. Mõned hüpoteesid venemõjuliste ühendite kohta.
Vene laenud on eesti keelde tulnud 15. sajandist alates. Kontaktid vene keelega olid jätkuks kokkupuudetele vene keele
eelkäija, vanavene keelega
annaabi.ee 
