Karl Menning Mina tegin esitluse Karl Menningu kohta. Karl Menning oli: teatrijuht, lavastaja, kriitik ning diplomaat. Sündis 11.mai 1874.aastal Tartus majaomanikust veovoorimehe peres. Esmalt õppis Tartu 2. algkoolis, sellele järgnesid õpingud Aleksandri gümnaasiumis ning edasi läks ka õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Harimas käis end ka Münchenis, Viinis ja Pariisis ning pikemalt Berliinis teatriuuendajate Max Reinhardti ja Otto Brahmi juures. Töötas Võru praostkonnas abipastorina, kuid juba 1904.aastal loobus vaimulikuametist, asudes lavastamist õppima. 1907 ja 19111912 tegutses Menning ühtlasi ka Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta
ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides • 1921–1933 saadik Saksamaal, Šveitsis ja Austrias • 1933–1937 Lätis • 1936 Eesti Näitlejate Liidu auliige • 1937
Alustas ka Piibli tõlkimist läti keelde. Väidetavasti jõudis üsna kaugele, käsikiri oli lõpetamisjärgus kui see tulekahjus hävis. Temast jäigi see taastamata. Piibli esimene tõlkija, aga mitte väljaandja. Ernst Glück (1651-1706). Sündinud Magdeburgis, tulnud Liivimaale hiljem, teinud siin kiiret karjääri, tõusnud Marienburgi praostiks. Kahtlemata vägagi edumeelne mees ja üks nendest, kes tegi koolihariduse heaks väga palju. Just tema praostkonnas hakati pärast maapäeva otsust asutama koole. Glück nõudis, et kõikide praostkonna kirikute juures tegutseks kool, paljuski tingitud tema enda nõudlikkusest. Kuna kooliõpetajaid esialgu polnud, hakkas neid ise ette valmistama. Võib võrrelda meie Forseliusega – esimene Läti õpetajate ettevalmistaja. Kooli kui asutust tema juures polnud, aga ajalookirjutus Lätis: Glücki kooli poisid. Oli see, kes tõlkis kogu Piibli läti keelde ja andis selle ka trükis välja
annaabi.ee 
