,,mõte ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi." 8. Kuninga küsimus Liigne priiskamine ja maksude tõstmine muutis kuninga üha enam vihatumaks. Lõpuks 1792. Aastal arreteeriti kuningas Louis XVI ja temast sai kodanik Louis capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. 1793. Aasta mõisteti ta surma kui türann ja riigireetur. Kohtuotsus viidi täide giljotiiniga 21. Jaanuaril ja nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaga vaenujalal. 9. Vabariigi väljakuulutamine kutsuti kokku rahvuskonvent, kuhu kuulus 783 saadikut, et koostada uus põiseadus. 1792. Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent kuulutas 22.septembril 1792. Aastal Prantusmaa vabariigiks. 10. Jakobiinide diktatuur revolutsiooni päästmise võimalusena nägid Jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist
Ülemkoja moodustasid vaimulikud ja suurfeodaalid, kes olid nimemtatud kuninga poolt. Alamkotta saatis iga krahvkond kaks rüütlit ja iga linn kaks kodanikku. Parlamendi nõusolekuta ei tohitnud kuningas makse kehtestada ning aja möödudes hakati seal ka koos kuningaga seadusi vastu võtma. LANCASTERITE VÕIMULETULEK: Aastatel 1154-1399 oli valitsenud Plantagenet dünastia, kelle viimaseks kuningaks oli Richard II. Tema võimuletuleku algul oli täiest hoos 100-aastane sõda Prantsusmaga. Sõda oli kulukas ning vajas palju ressursse, mida saadi talupoegade kurnamisest. Samuti oli Richard II väga karm poliitoponentide suhtes, kuhates mitmed ning saates paljud pagendusse. Üks neist oli Henry Bolingbroke Lancasterite sugusvõsast. Aastal 1399 lahkus Richard II Inglismaalt, et minna Iirimaale. Seda võimalust kasutas ära Henry Bloingbroke, kes naasis eksiilist ning kogus kiiresti teiste aadlike usaldust ning sõjalis jõudu. Richard II oli Iirimalt naasmisega aegalane ning
annaabi.ee 
