"prantsusmaal13" - 1 õppematerjal

Õigusfilosoofia ajalugu

säilitamiseks. Suures osas sai maise valitseja vastutuseks otsustada selle üle, milline on õige usuline õpetus. Religioon ja poliitika segunesid rohkem kui varem, kuid ühtset protestantlikku poliitilist teooriat ei tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal13). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid, kes nägid religiooni ülemvõimu maistes asjades. Allumisest valitsejale sai religiooni peamine poliitiline küsimus. Õige usu kaitsmine valitseja peamine kohustus. Passiivne kuuletumine toetus peamiselt kuninga jumaliku võimu teoorial, vastupanuõigus peamiselt eeldusel, et kuningavõim tulenes rahvalt ning kui tekib piisav põhjus, on kuningas rahva ees vastutav.