Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
Suures osas sai maise valitseja vastutuseks
otsustada selle üle, milline on õige usuline õpetus.
Religioon ja poliitika segunesid rohkem kui varem, kuid ühtset protestantlikku poliitilist teooriat ei
tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku
valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka
absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal1).
Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või
jesuiidid.
Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja
Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka
igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini
annaabi.ee 
