Kunsti ajalugu
vertikaalsus annavadki märku barokkmotiivide sissetungist prantsuse arhitektuuri. Lemercier
ehitatud Sorbonne`i kirik ( 1635-56 ) oli Prantsusmaal esimene suur kuppelkirik. Arhitekt
võttis küll eeskujuks Maderna ehitatud Santa Susanna, jäädes viimasest aga märksa
rangemaks.
Varabaroki silmapaistvamat meistrit F. Mansart`i tuntakse eeskätt tema proffaanehituste
järgi. Aastail 1642-50 ehitas ta Pariisi lähedale Maison-sur-Seine´i loss, mille ehitamisel on
lähtutud puh prantsuslikest eeskujudest. Rahulike ja sirgjooneliste seinte tagasihoidlikku
liigendust täiendas arhitekt prantsuse arhitektuurile omase võttega - katta iga ehituse osa järsu
katusega. kõrged korstnad ja eenduvad aknad annavad sellele teatava liikuvuse, Mansart`i
järgi hakati taolist katusekorrust nimetama vastavalt - mansardkorrus. Prantsuse barokiajastu
ehitusmeistrite peaeesmärgiks kujunes uue lossiarhitektuuri väljakujundamine, kusjuures
erilist rõhku pandi hoonete otstarbekusele ja mugavusele