Yves Jamiaque „Härra Amilcar“ retsensioon
Kunstnikuna töötas Maarja Meeru. Kostüümid tundusid tänapäevased ning jätsid jõuka mulje. Ott
Sepa mootorrattakiiver oli kaasaegne, kuid kui oleks tahetud rõhutada, et ,,Härra Amilcar" on
kirjandusena vanem, siis oleks antud talle ka vanem kiiver.
Valgustusega said väga hästi hakkama Siim Allas ja Andres Sarv. Kõige paremini jäi meelde algus,
sest rõhutati salapäralikkust ning meenutas detektiivifilmi. Pärast iga lõiku, kui toimus olustiku
muutus, kostis kõlaritest prantsuseteemaline muusika ning tuled kustusid. Eesriiet ette ei tõmmatud
kunagi.
Läksin vaatama komöödiat, kuid tuli välja, et nägin hoopis koomilist draamat, mis käskis pea tööle
panna ning sügavuti kaasa mõelda. Näidend oli huvitav, sest lavastuse poolest ei suuda ma sellele
mingit võrdlust leida ja muutusi etenduses toimus pidevalt. Üritati lahendada ühte elu
põhiprobleemi väga ebatavalisel moel. Samas tundusid tegelased üpris stereotüüpsed, mis tegigi
annaabi.ee 
