Valgustuseajastu
,,Entsüklopeedia" uudsus seinses eelkõige
selles, et see käsitlses teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes
samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel
institutsioonidele ning ideedele.
Saksa valgustus:
Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei
olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa
valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras
erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER.
G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need
on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi
peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma