jõutud põgenejaid ära oodata, hingeldav kuningas pistis tihti pea sõiduki aknast välja, mille tagajärjeks oligi see, et enne Varennes'i [va´renn] jõudmist (aga see on juba päris piiri lähedal) tundis postijaama ülem17 kuninga ära. Lihtrahva, kuid ka paljude parlamendisaadikute pahameel oli haripunktis. Seda ei jätnud kasutamata Marat' ajaleht Rahva Sõber, kuid ka need, kes siiani olid kuninga vetoõiguse vastased. Alles nüüd jõudis paljude prantslasteni arusaam, et riiki saab valitseda ka ilma kuningata. 17. juunil 1791 suundus lärmakas rahvahulk sümboolsele Isamaa-Altarile (see paiknes Marsi väljal) juba teist korda kuninga tagandamist nõudvat petitsiooni ehk palvekirja asetama. Loobiti, millega juhtus, peksti sisse aknaid, läks kähmluseks korravalvuritega. Linnapea Bailly kuulutas välja eriolukorra, La Fayette andis rahvuskaartlastele käsu märatsejate pihta tulistada. Pariisi linnavalitsuses, mida nimetati
jõutud põgenejaid ära oodata, hingeldav kuningas pistis tihti pea sõiduki aknast välja, mille tagajärjeks oligi see, et enne Varennes’i [va´renn] jõudmist (aga see on juba päris piiri lähedal) tundis postijaama ülem17 kuninga ära. Lihtrahva, kuid ka paljude parlamendisaadikute pahameel oli haripunktis. Seda ei jätnud kasutamata Marat’ ajaleht Rahva Sõber, kuid ka need, kes siiani olid kuninga vetoõiguse vastased. Alles nüüd jõudis paljude prantslasteni arusaam, et riiki saab valitseda ka ilma kuningata. 17. juunil 1791 suundus lärmakas rahvahulk sümboolsele Isamaa-Altarile (see paiknes Marsi väljal) juba teist korda kuninga tagandamist nõudvat petitsiooni ehk palvekirja asetama. Loobiti, millega juhtus, peksti sisse aknaid, läks kähmluseks korravalvuritega. Linnapea Bailly kuulutas välja eriolukorra, La Fayette andis rahvuskaartlastele käsu märatsejate pihta tulistada. Pariisi linnavalitsuses, mida nimetati