Hindrik Prants „Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi“
Kuna ta sündis
taluperemehe pojana, oli tal lapsepõlv tihedalt seotud talupidamise ja põllutöödega. Teda
oli ema poolt väiksena palju hellitatud kuigi ta ise seda eriti ei mäleta, sest tema ema suri
ära kui poiss oli väike. Üsna varsti tuli perre uus ema ning Hindrik sai juurde viis venda,
kellest täisealisteks kasvasid ainult kolm. Hindriku arvates jäi ta õdede puudumise tõttu
hellusest ilma. Kuna maa-elus on kõigil alati toimetamist, ei tulnud ka Prantsil kaua
oodata enne kui ta oma esimest tööd tegema määrati. Esimesteks ülesanneteks oli tal
treimise juures tule näitamine, hane- ja seakarjas käimine ning mesiaias valvamine.
Viimane talle muidugi meeldis, sest ta sai samal ajal aia ääres raamatuid lugeda. Tal ei
hakanud kunagi igav, sest enamasti tegi ta neid töid koos teistega. Hindriku hariduskäik
algas juba viiendal eluaastal kodus õppimisega, isa õpetas talle kõiki oma elutarkusi,
esijoones lugemist, kirjutamist ja arvutamist