päeval ei tahtnud nad enam kodus olla, kuna kõht oli tühi ja nii läksid nad jälle Keni onni. Siis nad elasid jälle kerjuse elu, kuni tuli talv ja nad hakkasid käima päeviti päevakodus, kus oli soe ja nad said seal end puhtaks pesta ja kui õhtu saabus, läksid nad koju, kus nad said ükskord suure pahandusega hakkama. Nimelt nad tegid lõksu ja lootsid, et onu Paul kukub pikali, siis aga tuli hoopis vanaema, kes lendas prantsatusega põrandale ja nii nad löödi uuesti kodust välja ja siis polnud neil midagi muud teha, kui jälle Keni urkasse minna. Mattias hakkas nüüd niimoodi raha teenima, et näitas suurtele poistele, kuidas ta kellelegi peksa annab või kuidas ta liimi nuusutamisest kaifi saab ja lollusi siis teeb. Ükskord aga võeti poisid kinni ja viidi politseisse, kus neile kutsuti ema järgi ja öeldi, et ärge enam kodust ära jookske, et jõuluvana on tulekul
nagu purjus mehed ikka teevad. Oli päris kohutav mõelda, et reaalsus ongi selline ja mõni naine talubki öösiti selliseid olukordi. Luigi sõbranna Liivi oli just üsna usutav ning jättis hea mulje. Liivi osatäitja oli Piret Rauk ning oma särtsakusega ja mõjuvõimsusega suutis ta publikut päris korralikult naerutada. Liivi abikaasat Kaalepit tegi väga hästi järgi Mati Talvistu, eriti tore oli see, kui ta joobnuna suure prantsatusega laua peale pikali lendas ja magama jäi. Muusika ja valgustus olid nagu kunstiline kujunduski hästi lihtsad, kuid samas leidlikud. Õrn ja vaikne ning väga lihtne muusika hakkas mängima vaid kurvematel hetkedel. Valgus lülitati sisse alles siis, kui tegevus hakkas laval toimuma. Alguses oli laval vaid pimedus ning oli kuulda vaid Mardu ja Leemeti vestlust. See oli väga hästi tehtud, kuna jutu põhjal hakkas iga
annaabi.ee 
