Keskaja muusika
seostub rüütlikultuurile iseloomuliku südamedaami kultusega, Armastulaulude tekstid võisid olla
äärmiselt meelelised, ent samas ülistasid need mitte niivõrd lauliku isiklikku tunnet, kuivõrd
lauliku isiklikku tunnet, kuivõrd hoopis naiseideaali.
Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja-
Prantsusmaal). Saksa ja Austria rüütlikodades võeti eeskuju prantsastest ning 12. Sajandi lõpul
tärkas rüütlilaulikute ehk minnesingerite kunst ka seal. Rüütlilaulikud lõid ja esitasid enamasti
oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikaist kaaskond.
Enamasri olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja
ka kõrgvaimulikke. Tuntumad laulikud olid trubaduur Bernart de Ventadorn, truväärid
Richard Lõvisüda, Adam de Halle, minnesinger Walther von der Vogelweide. Rüütlilaul
annaabi.ee 
