vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916. aasta novembris asusid Saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantsalsi ja Pratsuse armeed murda. Somme`i lahing 1.juulist kuini novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. InglisePrantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglsate poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Edukalt lõppes inglaste 1917.aasta novembrisdetsembris ettevõetud tankirünnak Cambrais linna lähistel
Juhiks oli seal Ho Chi Minh 1945 1954 Toimus Vietanims koloniaalsõda Kommunistliku Põhja-Vietnami ja Prantsusmaa vahel. 1954 toimunud Genfi konverentsil otsustati, et sõjategevus lõpetatakse ja Vietnam jaotatakse kaheks. Genfi konverents tegelikult ei lõpetanud sõda, vaid jätkus partisanisõda. Põhja-Vietan loob rahvavabastusrinde mis peab partisanisõda lõuna vietanims. Neid varustavad Laose ja Kambodza kaudu venelased ja hiinlased. Prantsalsi hakkab järkjärgult välja vahetama USA, tänu Kuna Eisenhoweri tagasitõrjumise doktriin osutus liiga ohtlikuks siis USA rakendab Vietnamis paindlikku vastupanu ehk Kennedy doktriini mille eesmärgiks on lokaalsed sõjad. 1964 annab USA kongress presidendile L. Jonshoni loa kasutada Indohiinas USA vägesi. Seetõttu hakkab siis lõunavietnami partisanide vastu võitlema ka USA väeüksused. Ennem oli usa sõda toetanud peamiselt tehnikaga. 1964 saabub Lõuna vietani 400 000 sõdurit.