Keskaja ja renessanss muusika
Muusikat panid kirja vagandid (rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud). Nende
ladinakeelsed laulud parodeerisid kiriklikke hümne ja olid sisult siivutud. Vanemate
rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad jutustava sisuga poeemid
müütiliste kangelaste vägitegudest, üldiselt väga lihtsa meloodiaga ja nende esitajateks oli
zonglöörid (enamasti ühiskonna heidikud). Rüütlilaul oli keskajal ainuke kirikust
väljaspool toimiv luule ja laulu valdkond. Alguse sai 11. saj Pranstusmaalt. Rüütlilaulus oli
luuletekst ja laul lahutamatud. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema, mis seostub
rüütlikultuurile iseloomuliku südamedaami kultusega. Rüütlilaulikud olid enamasti
kõrgest seisusest(kuningad, hertsogid, krahvid ja kõrgvaimulikud). Rüütlilaulikuid
nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Tuntuimad trubaduurid: Ventadorn,
Richard Kõvisüda, Adam de la Halle
Mitmehäälsuse kujunemine
Sai alguse 11. 12. sajandil