Kui rgitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse vana head Rootsi aega. See aeg oli kindlasti nii mnestki kljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka jrgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis testi nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt klavate snadega? Kui vimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema nnetuseks oli ta pranduseks saanud thja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal oli siiski misnikuga probleeme, siis vis ta selle le kaevata. See parandas
BTEX (benseen, tolueen, etleen, ksleen) ja MTBE (metl-tert-butleeter) mootoriktuse komponendid; lhkeained (TNTtrinitrotolueen); detergendid. Enamik ksenobiootikuid on elusorganismidele mrgised. Suurte saastunud kohtade ametlik arv on USA-s 12000 (US EPA Superfund) ja Lne-Euroopas ca 400 000, lisaks neile veel muidugi teadmata kohad. 1998 aastal hinnati saastunud kohtade remediatsiooni (puhastamise) kibeks 15-18 miljardit USD. Mdunud aegadest on Eesti saanud pranduseks hulga reostunud alasid. Pinnast reostavaid aineid on mitmesuguseid, neist levinuim on erinevad naftassaadused. Lisaks sjavereostusele on liga hooletult mber kidud ka lihoidlates ja vanades katlamajades. lijke on valatud prgilaisse ja ilma spetsiaalse phjarajatisteta tiikidesse. Saastatud alasid on Eestis loetletud 842, kogupindalaga 87 128 ha. Neist 200-s on peetud vajalikuks tervendustid. Reostustsoon hlmab 2212 ha. Vaid 110 juhul on reostus likvideeritud vi likvideerimisel.
annaabi.ee 
