Kõrb
see suuri kivirahne ja mnikord tekivad vga huvitavad vormid ja skulptuurid.
Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai lemine osa toetub alt ahanevale jalale.
Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti krgele tsta ning kulutab
seeprast ainult kalju alumist osa.
Ka liivakrbed on tekkinud mestikest, kust jed tid liiva
tasandikele ning tuul jaotas selle seal ra. Liivakrbetes esinevad alati
liivaluited. Nad tekivad tuule mjul ja tuul vib nad liikuma panna. Luiteid
on erinevaid tpe. Pramiidluited on sna psivad, barhaamid vivad aga
liikuda aastas kuni 20 meetrit.
Soolakrbed esinevad tavaliselt ainult vikeste laikudena suurte
krbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajrvede kallastel.
Soolakrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajrjel, et
soola sisaldav phjavesi tuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ra, jtes
maapinnale soola.
Savikrbetele on iseloomulikud raske limisega muld ja muutlik
veereiim
annaabi.ee 
