Eesti kirjandus algusaastatel
Täielik teadmatus - ei osanud rääkida, samas täiuslik tundmine ta tundis teda kogu oma
olevusega, tundis kehaga.
Otsimine, msi on kogu selle armastuse mõte, kuhu see jõuab, mis saab peale armastust.
Iagtsus kuulda oma keelt, hääli, helisid mis kodukohast tulevad ( enne kui tapab naise ,
kuuleb linnu laulu)
Oma saar sõltumatu ja turvaline
Romantilise hinge lõhestatus suhtes loodusega tagasi looduse rüppe, samas hirm
ettearvamatuse eest julmuse ees.
võib pralleeli tuua ka kirjandusega. Kus hiiiglane tüdruk sümboliseerib midagi ihaldavat,
unelmat, mis on hea ning kus sa tunned end hästi ja turvaliselt, kuid mitte alatiseks, mingil
hetkel see väsitab lõpuks ära. See ei anna enam midagi vaid toob pigem kahju. See imeb
tühjaks, kuni tahame selle eest põgeneda. unelamtes elamine tõmbab meil elujõu.
Hiiglase vanamehe kohta: ..üldse näis ta leebe ja heatahtlik, kuid ometi oli tema see, kes iial
ei lasknud mind mu elu õudust unustada
annaabi.ee 
