jõuetust ja et nad oleksid teadlikud, et see lõpeb paratamatult surmaga, isegi kui neil pole mingit eluohtlikku haigust. See tähendab, et tuleb laiendada professionaalide, kaasaarvatud sotsiaaltöötajate oskusi suuremal määral, näiteks hooldekodudes, kus on juba vastavas suunas muudatusi tehtud. Kuigi selline strateegia sisaldab eelkõige sotsiaaltööd ja eeldab vastavat koolitust kõigile sotsiaaltööd praktiseerivatele inimestele, ei piisa sellest konkreetsetele nõuetele mõtlemiseks. Näiteks eeldab see sotsiaaltöötajat koolitatakse tervisehoiu spetsialistiks patsientidega suhtlemisel, mis keskendub halbade uudiste teatamisele patsientide eluohtlike haiguste kohta. Sellises olukorras sotsiaaltöötajate koolitamine peab keskenduma surmaeelse ravi probleemidele kui sotsiaalteenuste osana arsti puudumisel eluohtliku haigusega. Teenuse saajad vajavad
Õigupoolest on käesolevad kommentaarid juba kolmas katse kommenteerida põhiseadust tervikuna, seetõttu puutub uurija-kommenteerija mõnikord kokku tundmatute asjaoludega. Tundmatute asjaoludega hakkamasaamisel on kaks tahku: nendest teadasaamine ja nendest arusaamine. Tõlgendamist eeldab siin vaid uuest ja tundmatust arusaamine. Seega sisaldavad käesolevad kommentaarid endas immanentselt midagi uut õigusteaduses, mis peaks abi pakkuma omakorda praktiseerivatele juristidele. Veel tahaks tähelepanu juhtida mõnedele tõlgendusmaksiimidele ja klassikalisse tõlgendamiskaanonite kataloogi lisandunud tõlgendusviisidele, mis aitavad selgitada põhiseaduse mõtet. Integratsioonimaksiim nõuab, et eelistada tuleb neid käsitusi, mis mõjuvad ühtlustavalt. Põhiseadusest arusaamisele on rajatud käsitus ülejäänud õiguskorrast ja üldtunnustatud või enam tunnustust leidnud käsitused ei aita siin mitte ainult tagada põhiseadusest arusaamise
annaabi.ee 
