Kõnetegevuse psühholoogia
Kui taju on juhtiv, siis mõtlemine on kaemuslik, praktiline. Tajuväljas
lahendab ta ülesandeid. Mälu on äratundmine (kui uuesti tuttavat asja näeb, tunneb ära, et
on sama asi). Laps räägib esilagu sellest, mida tajub ehk see on situatiivne. Samal ajal
kõne hakkab taju suunama: suunab tp.
Kõik, mis esimestel aastatel kujuneb, jääb alles. Selle osakaal jääb aga väikseks,
võrreldes sellega, mis juurde tuleb.
Ca 5 a lapse tegevus lisaks tajule veelgi enam toetub mälule, praktilsiele kogemusele,
millega on varem kokku puutunud. Nt tunneb ära issi auto, teab, mis seal on, mäletab, et
on sellega sõitnud.
Tajuprotsesss lõimub kujutlustega. Mõtlemine hakkab toetuma oma kujutlustele, kuida
varem sellist probleemi on lahendatud. Kõne mõju on siin väga suur. ET saab rääkida
sellest, mida momendil ei tajuta. Kui mälu on juthiv, saab kõnelda selllest, mis on mällu
salvestunud. Kõne hakkab mälu toetama, järjest enam verbaalset teavet saab mällu