Meditsiiniajaloo konspekt
Uus nn
hospitaalmeditsiin oli analüütiline ja reduktsionistlik.
Foucault' lähenemist, mis seletab neid arenguid Prantsuse revolutsiooni (1789) mõjudega, on
ka kritiseeritud. Asi nimelt selles, et patsiendikeskse arstiõppe (kliinilise õppe) üheks
alusepanijaks oli olnud juba Boerhaave Leidenis 17. sajandi lõpul. Siis võeti kasutusele ka
termin kliinik (kr. k ,,voodi").
Arstiõppe minek haiglasse toimus kahesuunaliselt ühelt poolt otsisid ülikoolid enestele
praktikabaase ning lõid sidemeid olemasolevate haiglatega. Teisalt tabasid haiglad ise soodsat
konjunktuuri, ning asusid läbi viima erinevaid kursusi, mis mõnikord kasvatasid
asjassepuutuvatest haiglatest hiljem isegi uued ülikoolid. (Üliõpilaste haiglasse (voodi
kõrvale) toomises oli ka oma vaheastmeid 18. saj keskpaiku nt võisid (pidid) tudengid
ost(m)a pileti haigla, st patsientide, külastamiseks.)
Arstiõppes leidis Euroopas aset erinevaid suundumisi. Prantsusmaal läks pärast revolutsiooni